Sachs Automatic rumm

Tere

Nüüd on mõnda aega kasutanud ratast subjektis nimetatud 2-käigulise automaatrummuga.
Foorumites olid kõigi kasutajate hinnangud positiivsed, lausa ülevoolavad - sujuv käiguvahetus, hea ülekannete valik jne.
Juhuslikult jäi jõulu eelsel ajal pyoratohtori.fi lehel silma üks NOS Sachs Automatic rumm - hind oli üsna soolane, aga ootused olid ka kõrgele kruvitud.

Sachs Automatic

Automatic seest

Talvel sai rummu jaoks soetatud piisavalt kitsas raam (rumm oli lühikese 146 mm võlliga, 130 mm hargivahe jääb liiga laiaks), sisuliselt uus ratas üles ehitatud. Kevadised proovisõidud paraku jahutasid mu õhinat "automaatrummu" osas. Kui leebelt väljendada, siis oli rummu käitumine pigem ärritav kui mingit kiitust vääriv. Tehasepoolne käiguvahetuse hetk on vedrupingusega seatud 16-18 kmh peale. Reaalses elus oli see vahetus moment muidugi jabur - kuna minu keskmine sõidukiirus on 20-24 kmh, siis otsekäigust on rõõmu vaid mõnekümnel algusmeetril. Tõusud-vastutuul, tuleb ikka kiirkäigul litsuda.

Vahetusmomendi vedru

See 0,3 mm traadist vedru pinge on siis vastutav käiguvahetus momendi eest. Keerates vedrule ühe lisakeeru liikus käiguvahetus hetk 20 kmh peale - peaaegu talutav juba. Ihkasin siiski vahetusmomenti kõrgemale -23-24 kmh. ehk veel üks lisakeerd. See oli siiski liig - ka otsekäigul (42/18) vändates üle 30 kmh, keeldus rumm vahetumast (vedrupinge juba liiga suur). Nüüd ongi mul mõtlemise koht - meisterdan ise uue vedru, või lepin "peaaegu" sobiva 20 kmh variandiga.

Ehk kokkuvõttes - palju kisa, vähe villa. Taoline Automatic rumm sobib originaal seades vast eriti väetile jalgratturile, kes suurt üle 20 kmh kunagi ei kavatsegi sõita. Lisaks peab ratturil olema julge süda rinnas, sest ootamatud (siiski sujuvad) käiguvahetused nõuavad külma verd ja kannatlikku meelt. Kui rumm on juba kõrgemale käigule vahetanud, siis tagasivahetust ei toimu enne, kui pedaalimine hetkeks katkestada. Kui kiirus endiselt suur, teevad jalad paar tühilööki (lülitub otsekäik), enne kui normaalne vedu taastub.

Eks see automatic vist olegi rohkem linnarattaga kruisimise suunitlusega tehtud ja tema levinud asukoht, pisikeste 20" ratastega "kokukate" tagaratas , võib olla hoopis teistsugust tunnet tekitav - parkides ja vanalinnas sõidad rahulikult otsekäiguga ja siis kui vahest kergelt allamäge kallakuga pikale sirgele satud siis natukene kiiremaks sõiduks teine käik lülitub.

Kuna Sul võrdlus olemas, siis kumb neist kasutajasõbralikum tundub - automatic või duomatic?

Duomatic võidab igast asendist... Ma julgeks isegi pakkuda et vana Duomatic 102, rummupiduriga on kõige töökindlam.
Minu 101 häda on selles, et üks oluline tagastusvedru võib liiga suure "kickback" korral nii suure pinge alla sattuda et võib järgi anda (nagu mul hiljuti juhtus + pisut vale kooste). 102 puhul hoiab rakenduv rummupidur sellised liialdused ära -põletab küll tänu sellele määret, aga lisa-esipidur lahendab ka selle probleemi.
Uuemal, R2110-e konstruktsioon on "ratsitud" 102, ning mõned asjad ei tööta enam nii hästi (võlli hoiab raamis paigal vaid vedava koonuse sakiline serv, ei saa kasutada stopperseibe, kroomimise kvaliteet viletsam jne).

Vaatab täna õhtul, kuidas Automatic käitub, aga 101 ootab Saksast nüüd ühte puuduvat vedru - proovisin küll ise teha seda spetsiaalsest vedruterasest - ei õnnestunud. Tolleaegne vedru tundub olevat erikarastusega, ning sama diameetriga vedrutraat tundub juba näpuvahel 30-50% vedelam

Konkreetne Automatic (sinine plastikriba otsas, 36H) on tegelikult mõeldud just 26-28" ratastele (punane plastikriba 28H, on 20-24" ratastele), aga jah sportlikuks kulgemiseks tehaseseades tõesti ei sobi. Punane sobiks mulle isegi paremini - lülituskiirus suurem.

Mis muidugi sportliku kasutamise poolt räägib, on see et nii Duomatic, kui Automatic rummu tugevusvaru on üsna suur - neid on mõlemaid probleemivabalt näiteks tandemitel kasutatud.

Automaticu vahetuskiiruse tõstmiseks suuremale kiirusele saab muidugi kasutada ka seda, et neid vihtisid seestpoolt natukene maha käiata, et kergemad oleksid (seda tuleb muidugi teha täpne grammkaal kontrollimiseks käeulatuses ja mõlemaid vihte täpselt võrdselt samasse kaalu).
Kui aus olla, siis ei ole süvenendud, et kas "punase" ja "sinise" vahe on tehase poolt tekitatud tugevamate tagasitõmbevedrude või vihtide kaalu erinevusega. See viimane oleks loogilisem ja tehnoloogiliselt õigem lahendus.

oldmoped kirjutas:

Automaticu vahetuskiiruse tõstmiseks suuremale kiirusele saab muidugi kasutada ka seda, et neid vihtisid seestpoolt natukene maha käiata, et kergemad oleksid (seda tuleb muidugi teha täpne grammkaal kontrollimiseks käeulatuses ja mõlemaid vihte täpselt võrdselt samasse kaalu).
Kui aus olla, siis ei ole süvenendud, et kas "punase" ja "sinise" vahe on tehase poolt tekitatud tugevamate tagasitõmbevedrude või vihtide kaalu erinevusega. See viimane oleks loogilisem ja tehnoloogiliselt õigem lahendus.

Vihid on punasel ja sinisel samad (15 gr). Maha viilima ma ei julge siiski hakata - liiga haruldane rattajupp. Kui muud ei aita, siis tuleb sammud pillipoodi seada ja 0,3/0,4 mm pillikeelt hankida, ning väike "vedrutööstus" asutada
Aga jah - tegelikult oleks vaja väga madala skaalaga jõumõõtjat (nagu kooli füüsikatunnis need "newtoni mõõtjad"- vedrukaalud, siis saaks paremini vedrupinget mõõta (tuleb jälle miski DIY värk ilmselt meisterdada - ja saaks väikeste kaaluvihtidega kalibreerida?).
Näpu tundlikkus ei tee enam hästi vahet, kui suur pinge peal. Aga eks katsetab veel natuke - kuna vedrul 10 keerdu, siis algus - ja lõpu "õla" nihutamine üksteise suhtes 90 kraadi peaks ka juba kiiruse sobivasse vahemikku viima....
Pealegi - jooksu-rummu monteerimine muudab katsetused väga aega-nõudvaks (naine saab ka lõpuks hobi peale kurjaks )...

Lõpuks õnnestus Automatic rummule "kombeid" õpetada...
Eelmine vedru timmimine lõppes käigu-vahetusega kiirusel 29+ km/h. Pisut liig jälle.
Aga lõpuks õnnestus vedru ping sättida nii, et käik vahetub kiirusel 24,5-25 km/h.
Täna sai tehtud ka pikem proovisõit - 52 km. Rumm pidas end hästi üleval;) Aga tagasilöögi andis prantsuse keskjooks, kui sõidu lõpus hakkas parempoolset keskjooksu kaussi lahti keerama... See sai küll enne kinni keeratud soovitatud moel - keskjooksu kausi serv kruustangide vahele ja keerata kogu raami jõuõlaga. Ikka jäi väheks... Ilmselt tuleb ikkagi keermeliimi panna.

heeringas kirjutas:

Aga tagasilöögi andis prantsuse keskjooks, kui sõidu lõpus hakkas parempoolset keskjooksu kaussi lahti keerama... See sai küll enne kinni keeratud soovitatud moel - keskjooksu kausi serv kruustangide vahele ja keerata kogu raami jõuõlaga. Ikka jäi väheks... Ilmselt tuleb ikkagi keermeliimi panna.

Ära hirmuta inimesi....

Tere

Vahepeal sai väheke "automaatkasti" tuunitud.
Originaallaagrite häda on selles, et tegemist on nn "kergjooksu-laagritega", ehk kummalgi pool rummu on 9 3/16" mõõdus laagrikuuli. Tehas väitis, et nii on rummu jooks kergem, kasutajad jälle väidavad, et tehas hoidis häbitul moel laagrikuule kokku
Kuna mu eluskaal pole enam miski teismelise oma, siis otsustasin asendada originaalsed "kergjooksu- kokkuhoiu" laagrid, millegi "tummisemaga".

Originaallaagrid:


Vedavale poole ladusin lihtsalt niipalju uusi 3/16" kuule kui mahtus (-1, et ikka ringi ka käiks, 25 kuuli...).
Sinna päris tavalist separaatoriga laagrit ei saa panna - planetaaride hammasrattad jäävad ette.



Teisele poole panin 415 seest pärineva uue (alates 415 kuni praeguseni peaks selle poole laagrid kõigil Sachs 2 ja 3-käigulistel samad olema) 18 kuuliga laagri.

Pole küll enam "kiirjooksu-rumm" , aga laagrite tööpindade suhtes võib vähe muretum olla.

Mis prantsuse keskjooksu parempoolset kaussi puudutab, siis see sai lahti võetud, puhastatud määrdest, ning koos tavalise keermeliimiga (hiljem siiski tavaliste tööriistadega avatav) kruustangide vahel toore jõuga kinni keeratud. Siiani on kenasti pidanud.

Sellele rattale sai ka uus esijooks laotud - vanem Shimano Deore XT 36H esirumm ja alexrims DA22 velg. Sai teine üllatavalt sirge - minusuguse suhteliselt algaja (alles 3-s kokku laotud jooks) kohta. Eks peab millalgi lähiajal "automaatkastiga rotikast" mõne pildi ka tegema...

heeringas kirjutas:

Vedavale poole ladusin lihtsalt niipalju uusi 3/16" kuule kui mahtus (-1, et ikka ringi ka käiks, 25 kuuli...).

Äkki oskad mõnda head kuulide ja sepakaga laagrite hankimise kohta soovitada. Mul nii osasid tagarumme vaja uuendada kui samuti otsin, kust vanakooli roolikannudele, onepicecrank keskjookudele jne laagreid saaks.

Mina varusin oma kuulid Tartust turu peal asuvast suht umbkeelse vennasrahva esindaja peetavast rattapoe-putkast...

Aga iga vähegi kobedam rattapood peaks sisaldama endas elementaarse valiku laagrikuule (nii kuulidena, kui separaatoritega). Kui sul muidugi mingeid "kahtlast" mõõtu kuule vaja pole (5/32" näiteks). Aga siis aitab internet hädast välja, näiteks http://stores.shop.ebay.co.uk/STARCYCLES-SPARES__W0QQ_armrsZ1QQ_fsubZ898871012

Sealt olen ma ise ka üht-teist tellinud, seepärast julgen soovitada. Ning nii imelik kui see pole, on tihti odavam inglismaalt, kui saksast tellida. Konkreetsest kohast tuli tavapostiga nädalaga kohale.

heeringas kirjutas:

Aga iga vähegi kobedam rattapood peaks sisaldama endas elementaarse valiku laagrikuule (nii kuulidena, kui separaatoritega).

Tundub, et kobe rattapood on piirkonniti suhteline mõiste - keskmine rattapoe laoseis on minu statistika järgi 2-4tk 1" kaela sepakaga laagreid (mis ei ole ühelegi vanemale masinale sobivad, kuna uuemad on väiksemate kuulidega) ja paar komplekti sepakaga esirummulaagreid.

Eriline teema on veel muidugi, kui hakata pilli lõhki ajama ja mitte tahta tolli murdudest tulenevaid komakohtasid vaid täisühikus mm mõõdus kuule - 3mm, 4mm, 5mm ja 6mm, nagu on ette nähtud.

Kui mm mõõte vaja. siis:
http://www.alas-kuul.com/wwwtooted.nsf/laagrikuulidest!openpage
(Ei näita miskipärast lingina...)
Aga hind võib kalliks kujuneda, ning min. koguseid ma ei tea, muidu meili teel suhtlesid üsna meelsasti (Eesti kohta, ehk vastasid nädala jooksul...otsisin sealt kunagi Dio esiharki uusi vedrusid, müüdi meetrikaupa).

Varson http://www.varson.ee müüb ka eraldi laagrikuule (Tallinnas ja Tartus kontorid) - vend on seal püsikunde, ning tema kaudu võib kasvõi 1-haaval laagrikuule osta . Ehk enamus suuremad Eesti laagrimüüjad võiks teoreetiliselt müüa ka eri mõõdus lahtisi kuule. Kui Tallinna satud, siis seal peaks veel suurem valik laagripoode olema.

Siis on võimalik uurida http://www.vxb.com/Merchant2/merchant.mvc?Screen=CTGY&Store_Code=bearings&Category_Code=BearingBalls
Neil on olemas ka ebay pood. Aga ise pole sealt tellinud. Ei oska soovitada.