Start šosse 1980, 1981, 1987 & 1990

Siin foorumis on palju ilusaid rattaid. Eriti tuleb lugupidada nendest, kes originaalilähedaseks taasatavad. Mõtlesin ka oma viimaks valmis saanud ratast eksponeerida.
Mul oli vaja maanteeratast, millega saaks meeldivalt maanteel aega veeta ja vajadusel ka tänapäevastel ratastel järgi püsida. Komponeerimisel mängis loomulikult ka välmis suurt rolli ja ise olen lõpptulemusega täitsa rahul. Veidi kahju on võib-olla XB3 plastiksadula ära kaotamisest, aga see oleks pikematel otsadel ebameeldivaks osutunud. Igal juhul leidis see sadul kasutust mu linnarattal ja sossele sai uus ning mugav Ritchey sadul soetatud. Ühtlasi polnud mul plaanis ka originaalkäiguvahetajatega ja jooksudega jamama hakata ning ka need said uued. Kõik muu on nii nagu oli.

Algseisus oli ka tagumine kumm liimitav, aga kuna see oli purunenud sai uus jooks soetatud:




Natuke läks aega mööda ning esimene liimitav kumm purunes, ühtlasi sai ratas endale uue värvi ja korvid:




Siin on näha veel XB3 tagavahetajat, mis üsna kiiresti purunes:


Arenguprotsess on edasi läinud:




Lõpptulemus:















Pilte sai nüüd päris põhjalikult ja iga nurga alt. Loodetavasti pole sellest midagi. Küsimustele vastan meeleldi.

Ilus ratas!

Ainus minu silma natukene kiusav, on sadula värv.

Jooksude kohta küsiks, et kas need on kaalupiiranguga eksemplarid ja kui, siis millisega?

Ma ka paari projekti jaoks analoogseid väheste kodaratega versioone piilunud, aga oma 90-100kg vahel kõikuva kaaluga pole osta julgenud, sest enamusel on tehase poolt antud sõitja kaal max 80kg.

Tõepoolest, sadula värv on ehk liialt silmapaistev. Samas päris musta sadulat ka ei tahtnud, niisiis saigi valge kasuks otsustatud. Kahvli värv on minu meelest väga õnnestunud. Tekkis plaan tulevikus mõni ratas üleni sellist kaunist kirsipunast värvi teha.

Jooksud on Mavic Aksium ja kaal on kusagil 1800-1900g. Võistlusratturid ütleksid sellise kaalu kohta raske, aga harrastajale on Aksium suurepärane valik. Need on vastupidavad ja väga hea jooksuga. Teine pluss punkt on kindlasti hind. Kolmas on kahtlemata välimus. Mina sain nad 55 euroga kasutatult ja olen väga rahul. Ma usun, et need jooksud oleks hea valik. Ei taha hästi uskuda, et 90-100kg oleks nendele ja paljudele teistele jooksudele liiast. Mingid võistlusratta omad võivad võib-olla tõesti ohtlikuks osutuda, aga sellised odavamad harrastajale mõeldud jooksud võiksid kannatada palju. Mõned jällegi räägivad, et Aksiumil võib mõni kodar kehva tee korral end lahti keerata. Minul pole sellist lugu veel juhtunud, kuigi olen lausa kruusal paar kilomeetrit sõitnud ja seda maksimaalse rõhuga!

Esimese pilguga tundub nagu suvaline poe võidukas, aga kui oskad näha XB3 väntasid, pidureid, käiguheebleid... Need hoia kindlasti ratta küljes.

Originaalilähedast ratast polnudki plaanis ehitada. Vaja oli arvestatavat maanteekat ja kuna tänapäevased rattad on peamiselt koledad ja paksu raamiga, siis võtsin doonoriks sossi. Igal juhul pidurlingid/heeblid ja vändad jäävad samaks. Pidurid jäävad samaks niikaua kuni nad töökorras püsivad. Kui üks peaks läbi minema, siis ei hakka sinna samasugust küll otsima, vaid ostan uue ja korraliku. Igal juhul hetkel sõidab ratas suurepäaselt. Pidurid võtavad, käigud vahetuvad probleemideta ja sõites midagi ei loksu ega kolise. Nüüd kui sai kiired Schwalbe Ultremo võistluskummid alla pandud on ka kiirused oluliselt suuremad. Muidugi eesti teedel kuluvad nad päris kiiresti ära.

väntadega on nii, et mina neist väga kinni ei hoiaks. uuemat tüüpi vänt oleks parema kontaktiga keskjooksu võlli ümber, ilmselt kergem ja ilmselt ka jäigem. mõni, kes on oma sossi kiiludega vändad ära vahetanud, on öelnud, et ratas püsib kohe rohkem "koos". aga kui pole vaja, siis ära näpi. ses suhtes, et lase, kaua kestavad. Mu tuunitut sossil on ka samad pidurid mis sul, ja eks nad on ausaltöeldes väsima hakanud. loksud sees ja tagastusvedru ei suuda enam tsentrisse tagasi ajada. Lisaks loomulik läbipaine, kui hoova põhja tõmbad, kui siiani olen ikkagi stiilile truuks jäänud. Aga jah, soss ongi siuke, et tuleb elimineerida kõik nõrgad (liiga sit**ti toodetud) kohad ja sellest saab üsna kobeda ning mitte üldse roppraske võidusõiduka.
Ja korralik võidukarehv, või no ütleme, "kallimat sorti" rehv on minumeelest must. Mul olid mingid odava-otsa Scwalbed all 23 diameetriga ja need tundusid nagu plastik - ei tekitand kindlustunnet kurvis ega neeland lööke. Praegu olen ca. aasta jagu Maxxise keskmise-kõrgema-otsa Cormet'ega sõitnud ja vahe on silmi avav. Kui kuhugi raha matta, siis kummidesse. Samas ilmselt peab arvestama, et kaua neil kulumuse mõttes eluiga on - kui iga päev maanteel trenni ei tee, siis peaks võistluskumm ka omajagu kestma. Peaasi, et rõhk väga palju alla miinimumi pole - hakkab kild liiga hästi sisse muidu. Soss revival 5000 ! Tegelt tahaks loota, et kogu selle vanaraua taaselustamise keskel tootjad ka natuke kaasa tuleks ja saaks aru, et süsinikust mulks-raamid pole just igaühe teetass. Et normaalne velo on peenike ja elegantne. Igastahes tore velo sul.
p.s. kas sul on kahvel sirge? ma pole siiamaani kohand ühtegi sossi, mis lubaks käed-lahti sõita. Ma ei saagi aru, kas minu nähtud-proovitud on kõik laksu pand või ongi juba esikahvli nurk nii radikaalne ja võidusõidulik, et ennast ise tsentrisse ei aja?

Uued vändad ja keskjooks kuidagi plastne ei jääks? Mingid stiilsed ja kitsad campa vändad oleksid täitsa toredad, aga need on jällegi ülikallid. Või saab kusagilt odavaid, kitsaid ja ilusaid väntasid? Ma viskaks kiilud hea meelega minema, aga sellega kaoksid sossi pedaalid ja vändad. Need on aga nii ilusad ja stiilsed, et neist on raske loobuda. Uue keskjooksu keerme saamine pole probleem, nii et tuleks lihtsalt ilusad vändad ja pedaalid leida. Pedaalid kindlasti korvidega, et retro-look säiliks.
Maxxis Cormet' jätan meelde. Kuna mul tuleb ka vahel ka mõni kruusatee lõik ette, siis kummide vastupidavus osutub üsna oluliseks. Selle sossiga ma iga päev ei sõidagi. See on nädalavahetuse ratas, nii et kummid väga ei kulu. Linnas lasen Turistidega ringi. Üldiselt hoian rõhu päris kõrge, nii et lõikeid väga ei tule.
Kahvel vist päris sirge pole, aga otseselt käed lahti pole proovinud sõita. Ühe Turisti sain küll sellisele tasemele, et kannatab käed lahti sõita, aga selle sossiga pole proovinud. Kitsaid raame võiksid tänapäeva tootjad tõesti teha. Eks mõni näeb ju päris hea välja, aga mul pole raha, et Colnago Ferrari osta. Lisaks ei meeldi mulle veel need koledad paksud ja täiesti sirged kahvlid. Kahvlid võiks ikka kaarega olla.
Nüüd on need Turistid ja sossid nii moodi läinud. Tartus näeb ikka iga päev mõnda sõitmas, aga kui enamusele juurde kükitada ja lähemalt uurida, siis seisukord pole kiita. Mina igaljuhul kulunud 4-kasseti ja ketiga sõita ei soovi ja veel vähem tahaks ma hvz käiguvahetajat, nii et minu ''taastatud'' rattad saavad endale kõik uue tagajooksu ja käiguvahetaja. Tahaks endale tegelikult ühte sossi raami veel, fixi ehitamise soov on väga suur.

Uued vändad ja keskjooks, eeldades et siis kas nelikant või midagi uuemat - on kindlasti oma füüsikalistelt omadustelt paremad kui need terasest kiiluga originaalid. Sest need on pehmed ja rasked, kui võrrelda. Põhiteema, et hind on kallis on mulle ka täiesti teada. See on ka üldjuhul päris suur kulu vana velo kaasajastamisel- vändad.
Aga kas pedaalide keermed standartsed ei ole? mul endal pole kogemust kahjuks, aga äkki nõuka insenerid võtsid vähemalt sellegi puhul läänelt malli? Muidu pedaalide puhul on nii, et korvid lähevad ka tavalistele MTB-platvormidele tavaliselt külge. Mul nii ongi - mingi 13 euri pedaalid ja vanad sossi korvid. Pedaalid on kergemad kui originaalid, kuigi mitte nii stiilsed.
Seda Cormet'i ära ses suhtes meelde jäta, et ma ei usu et ta kruusa peal väga küte on, ja ega ta pole nüüd nii spets-äge. Ma olen lihtsalt aru saanud nii, et mingist teatavast hinnast või klassist alles hakkab "normaalsete" kummide tase. Need su Ultremo'd on kas sama klass või isegi tiba kõrgemad kui mu Maxxised, nii et no worries.
Muidu jagan terasraamidega su arvamust, ja tõesti, leiab ka tänapäeval lugged raame, aga min. hind on ikka kuskile 20 k vana raha kanti, nii et masendav. Aga siis tulebki vanale torule elu sisse puhuda. Ja need sossi originaalvahetajad,... oeh. litrid klõbisevad küll coolilt, aga se juba näeb nii lurts välja ja annab kuidagi ebamääraselt järele, et noh, polegi mõtet pikemalt rääkida, kaalult rasked on ka.

plaaster kirjutas:

Aga kas pedaalide keermed standartsed ei ole?

On küll standardsed... aga on erinevaid standardeid.

Levinumad:
9/16"x20tpi R/L - enamus "läänerattad" vanast ajast kuni tänapäevasteni.
1/2"x20tpi R/L - onepice crank (fauber, ashtabula) ja enamus lasterattad
14mmx1,25 R/L - idablokk, osad india päritolu rattad, vanemad prantsuse rattad

Tänapäeva pedaalid sossi keermesse paraku ei lähe jah. Kuna korraliku sossi pedaale on peaaegu et võimatu leida, siis küsin ega keegi ei oska mõnd viidet anda, kust võiks leida 14x1,25 keermega pedaale, millele saaks korve lisada? Ma sooviks oma linnaratastele ka korvid panna, sest üsna ebamugav on lahtise jalaga sõita.

Need oleks justkui sossi pedaalid ainult veidi robustsemad, aga ei, keere ei sobi:
http://classic-cycle.de/en/Pedals/Aluminium-Sport-Pedals-silver-9-16.html

Ning need ülivinged on samuti ebasobiva keermega:
http://classic-cycle.de/en/Pedals/Alu-Rat-Trap-Sport-Pedals-9-16-with-Toe-Clips.html

Kumme olen isegi üksjagu valinud ja otsinud. Korra andis mingi järjekordne pastel varre ja jäi rasedaks nagu jänese allaneelanud boa ja pidin kuskilt esimesest ettejuhtuvast poest uue kummi ostma. See pood juhtus olema HawaiiExpress Tartu Zeppelini keskuses ja kummideks paar ContinentalGrandPrix4000-deid komplektis. Hind oli krõbe. Ja veeremine ulmeline. Aga raske perse jaoks oli 23mm vähevõitu, kippusid äärekividel õhukumme katki kaksama nii, et ei saand arugi. Kevlar kiht aga lõpetas igasuguse klaasikillumängu ära. Tõttöelda ei mäletagi, kas ma olen sellisest kummist suutnud midagi läbi sõita nii, et see katki läheks. Ühe sõitsin siiski millaski asfaldiauku sodiks ka. Ei saanud arugi, ilmkärakas oli vägev ja velg kõver, õhukummi vahetasin ära. Kumm punnitama ei jäändki, aga lihtsalt pani 100kond kilomeetrit hiljem paugu.

Praegu on all 28mm-sed Continental 4Season-id ja nendega unustasin ka äärekiviprobleemid ära. Nüüd on ainsad katkise kummi juhtumid olnud kas vanade lappide ärapudenemised, paar korda on ka kapronist veljepael kohalt nihkunud, ääre üles ajanud ja sisekummi läbi söönud. Viimati võttis ventiil nõuks sisekummist eralduda.

Nõus. Linnas sõitmiseks pole 23 just kõige parem valik. Ise lasen ringi hetkel oinasarvedega Turistiga, millel on ees 25mm ja taga 32mm kumm. 32mm pole originaal, vaid uuema mustriga ja parema veerevusega. Need mingid firmakad pole, aga ma olen väga rahul ja äärkivid(väiksemad) pole probleemiks. Siiski oleks plaanis kahele oinasarvedega linnarattale panna alla kas Mavic Ksyrium või Aksium jooksud ja hoopis nendega hakata sõitma. Kõnniteed mulle nii või naa ei meeldi ja proovin neist igal võimalusel hoiduda. Sama käib ka linnasisestele rattateede kohta, mis võtavad ikka vanduma küll. Kuna Mavicu jooksud on üsna vastupidavad, siis mõtlesin proovida neid linnaratta all. Iseasi kas Turisti raam tagajooksu välja kannatab. Selle saamine tagahargi vahele saab olema hirmus surumine, aga vast kannatab ära. Igal juhul kummid on mul juba linnaratta projektile olemas. Sai valitud Schwalbe Stelvio Rain kummid, millel peaks nii välimuse kui ka juttude järgi pidavust olema ja paistab, et selle läbi kulumisega läheb üksjagu aega. Projekt sisaldaks ideaalis uut keskjooksu ja tänapäevasemaid väntasid(Campa). Iseasi, kas Turisti raam on kõike seda väärt. Samas miks mitte...

Selliseid asju vääriks Rudoni raam.

Turist on jah suht pastel, kui võimalus tekkib, vaata Start šosse poole - sellel on muhvidel ornamente, kahvlikroon viimistletum, materjal ka kergem ja kavaliteetsem.

Nõustun eelkõnelejaga. Turist on ikka suht juust, et sinna pärleid külge hakata toppima. Varem või hiljem projekti käigus tekib arusaam, et "krt, kui saaks nüüd selle raami asemel ka midagi paremat" Mul on kusjuures samad tundmused oma sossiga, et natuke liiga liiga palju aega ja resursse on läinud et see mulle sõidetavaks muutuks, ja ega ükski asi pole kunagi valmis. Alati on mingi detail, mis on kas väsimas või ei tööta nii hästi kui tahaks. Aga samas see ongi huvitav - kohandada ja muuta, et peale esteetika oleks ka funktsionaalsust jne. Aga igaljuhul enne soss kui turist - muhvid, dropoutid, pidurisuport jne, turist näeb välja ikka nagu suvaline bike-boomi nõudluse rahuldaja.

Ja kummide koha pealt - mina sõidan linnas 23-dega, ma usun, et jämedamaid ei võta, kuna veerevus ja kiirus on kõigele vaatamata ikkagi esikohale jäänud. Tuleb küll tunnistada, et on olnud hetki, just siis, kui ise korralikult tööd ei tee, kui tahaks midagi jämmusamat alla. Sest see on tegelikult üks üsna huvitav nähtus, kuidas maanteerattaga sõitmisel ja sõitmisel on vahe. Kui kruiisid, oled rohkem lenksul - kuna jalad nii intensiivselt ei tööta, siis ei hoia ülakeha ennast n.ö. ise üleval. Kui nüüd on veel peene ja kõva kumm all, siis saavad käed poole rohkem negatiivset tähelepanu, kui tahaks. Pead sunniviisiliselt mängima amorti puusade ja käte vahel.
Kui aga oled korralikult kerimas, või noh, ikka teed tööd ratta seljas, kaovad paljud probleemid. Kuna pedaalid saavad palju rohkem tuge, hoiab keha end paremini, suurem osa raskust sadulal. Lenksust hoiad tugevamalt mitte selleks, et ennast üleval hoida, vaid et ennas pigem maha suruda, kui kogu jõud raami suunata. Kui hoog on sees, siis mingil määral ka vetruvalt, dünaamiliselt, võrreldes vaikse veeremisega. Ma olen oma sõiduasendiga pikka aega hädas olnud, pidevalt on väsinud kael või alaselg. Kusjuures oma lühikesteks töölesõitudeks on sobinud ka mingid lausväärakad rattaseaded - hästi madal lenksuasend, kaugel lenksuasend, ülikõrge lenksuasend. Erinevad lenksud jne. Aga ainult pikem või kurnavam distants on välja toonud, kui paindlik ratas tegelikult on. Mu jutu kaugem iva on vist see, et näiteks enda puhul olen mõistma hakanund, kuidas mu "oma arust" hea rattaseade ikkagi igal erineval päeval pole kõige parem. Mõnikord tahaks rohkem kruiisida, mõnikord ainult jalgadele valu anda. Olen täheldanud, et mulle meeldib mu ratast väga erinevalt kasutada, ja see toob välja paljud huvitavad seosed, mis terviklikuna vaadates ei pruugigi olla ainult ühe aspekti "teene" - a la ainult kummid või sadul või lenks eraldi.

Paistab, et Turisti kasuks siiski ei otsusta. Sel juhul oleks vaja kahte sossi raami. Üks on silmapiiril. Teist oleks vaja fixi jaoks, aga vaatab. Teeb siis fixi mõnest uhkemast raamist. Tuleb eBay'l vaikselt silma peal hoida. Ideaalis tahaks mõnd Cinelli või De Rosa raami. Ülim oleks loomulikult Takhion või Rossin, aga nende jaoks raha ei jätku ja neid niisama lihtsalt ilmselt ei leia ka.

Olen enda sõiduasendiga ka vaeva näinud, aga nüüd olen vähemalt sossil selle üsna hästi paika saanud. Mulle näiteks ei meeldi see, kui mul on sadul liiga kõrgel. Paljud võtavad sadula kõrguse määramisel malliks oma jala - jalg peab pedaalil sirgelt olema. Mulle nii sõita ei meeldi, nii et mul on alati sõidu ajal jalad kergelt kõveras. Nii saab pedaalidele suuremat jõudu ka rakendada. Kuna ma olen üsna pikk, siis olen kõigil oma ratastel sadula nii taha lükanud kui võimalik. Stemmi kõrgus sõltub mul rattast. Mul on erinevate ilmadage jaoks rattad. Talve ja sügise rattal on stemm suhteliselt kõrgel ja kevade/suve rattal on stemm pigem madalal. Kuna vihmase ilma jaoks mul maanteekat pole, siis saab oinasarvedega sügise ratas endale alla ikkagi 23mm kummid. Tuleb ainult raam leida

Turisti pehmust olen enda all tundnud, sest ükskord sõitma minnes raam paindus mu all Oli küllaltki hirmutav kogemus. Siiski olen jätkanud nende kasutamist ja rohkem pole selliseid asju juhtunud. Selle sama Turistiga olen pakiraamil vedanud 95 kilost inimest ja ratas jäi täiesti terveks

Proovisin oma sossiga käed lahti sõita ja see õnnestus! Nii et minu kahvel paistab sirge olevat. Ühtlasti olen rattaga üle 200km sõitnud. Kahvel otsustas veidi loksuma hakata, aga sai ta korralik kinni keeratud ja nüüd pole muid probleeme esinenud. Varsti jõuab wireless spidomeeter ka kohale ja pudelihoidjateks valisin under saddle tüüpi hoidja. Täpset mudelit pole veel välja valinud. Peab eBays veidi ringi tuulama.

Sossil sai 300km täis. Kusagil 250km peal oli aru saada, et üks pedaal tahtis otsi anda. Kõige pealt kostis spurtides või tõusudel kraginat, esimene hetk mõtlesin kohe kiilud on kulunud, aga siis hakkas pedaal pooma. Võtsin pedaali lahti, vahetasin laagrid ära ja nüüd on kõik jälle super. Ühtlasi jagasin kiiludele paar hoopi. Ratast vaadatakse tihti, olen isegi lausa paari kiidusõna kuulnud. Igal juhul kurb, et enam ei saa sossiga poodi või kinno minna. Peab ikka tavarattale ka kuidagi korvid muretsema.

Hughes kirjutas:

Igal juhul kurb, et enam ei saa sossiga poodi või kinno minna.

Mis seda takistab?

Ei julge jätta, ilmselt varastatakse ära. Rattavargusi on Tartus tohutult. Jääb selline mulje, et peaaegu iga päev jääb keegi oma rattast ilma. Turistide ja Sputnikutega pole probleemi, need ei ole nii silmapaistvad ja ihaldusväärsed.

Mingi tõsise väljanägemisega U-lukk on kõige kindlam varaste peletis. Ka muidugi asjaolu, et ei jäta oma velo kuhugi liiga kauaks kontrollita.

Eks väikelinnas ole elu vist lihtsam jah - ma oma fixi kasutan igapäevaselt ja ei ole seda veel kordagi lukuga vaevama hakanud. Eks muidugi tahaks selle varga kõrget lennukaart ja nägu pärast maandumist näha ka, kes selle pahaaimamatult seina äärest krabab, paar kiiremat hoogsat vändavajutust teeb, et ruttu eemale saada... ja siis tirri ürtitab laskma hakata. Ainult sellest oleks kahju, et krt, kraabib ratta mööda asfaldit ära.

Ma saan suvel nautida seda väikelinnade rattakultuuri. Mustvees või Avinurmes võib ratta üsna julgelt ükskõik kuhu seisma jätta. Tartus see paraku nii ei ole. Mõtlesin endale osta paksu trossluku ja U-luku. Kuna mul linnarattal käib tagumine ratas kiirkinnitiga, siis trosslukuga peaneks selle kinni ja raami lukustaks U-lukuga. Nii vast ei kipu keegi ligi.
See võib vargal päris suur ehmatus olla küll, et tirri ei saa lasta. Ilmselt tuleks valus kukkumine. Pidureid ju sellel fixil ei olnud või oli ainult esipidur?

Unustage parem ära see "mis tast lukku panna, võtan kärmelt ühe jätsi!"- jutt ära. Esimene kord ei varastatud. 10.kord ei varastatud. 25.kord ei varastatud. 33-dal korral on ratas läind.

Ja see luku tugevus on nii ja naa. Need kes kalleid rattaid jahtima tulevad, neil on reeglina varustus, kogemus ja auto ligi, sellist lukku, mis neid üle elab, on raske leida. Lukk peab olema selline, mida rattast odavamate tangidega läbi ei kaksa. Ratta ilma lukuta jätmine on "hüppa sadulasse ja kao!" võimaluse jätmine igasugu jorssidele, kel vähegi süüdimatust hingel.

Eks see oleneb ikka kohast ka. Ma tõin näitena Mustvee ja Avinurme. Seal näed heal juhul paari ratast, mis on lukuga kinni. Enamus seisavad lihtsalt lahtiselt. Tartus oleks selline asi muidugi mõeldamatu. Ma jätan üldiselt ratta võimalikult rahvarohkesse kohta, siis on lootust, et mõni korralik kodanik annab politseile teada, kui mõni tolgus ketaslõikuriga ratta kallal on. Aga ma ikkagi tahaks loota, et sügisel kui ma oma linnaratastele uhkema välimuse annan, hoiavad vargad mu ratastest eemale, kui ma nad kahe massiivse lukuga kinni olen tõmmanud. Üks võimalus on muidugi tabalukk ja lehmakett, aga see rikuks ratta värvi, kuigi oleks kahtlemata kõige kindlam variant. Tegelikult saaks isegi nii teha, et ostad lehmaketile mingi pehme torukaitse ümber ja siis ei tüki keegi ratta ligi. Eks seda annab ka ketaslõikuriga läbi lasta, aga see oleks jube tülikas. Tangidega seda just läbi ei lõika.

Igal juhul oleks mul mõttes selline lukkude kombinatsioon:
http://www.author.ee/lisavarustus.htm?id=158
http://www.author.ee/lisavarustus.htm?id=164
Raamikinnitustega ei hakka raami rüvetama, sest ma sõidan enamasti seljakotiga ja lukud saab alati sinna panna.

Minu kätte jõudis veel üks Start šosse. Seekord on tegu 10 aastat uuema mudeliga, millel on üpris korralik originaalvärv, mille säilitan. Jooksud ja tagakäiguvahetaja lähevad kindlasti vahetusse, sest xb3 tagavahetajatega on mul ainult halvad kogemused. Liimitavate kummidega ka sõita väga ei taha. Uued jooksud tulevad ilmselt Mavic Ksyrium või Aksium. Uus lenksuteip tuleb ka päris kindlasti. Keskjooksu ja väntade uuendamise peale tuleb veel mõelda. Plaanis oleks campa vändad ja keskjooks. Taha tuleb ilmselt 10h või 9h kassett. Pidurites alles jätmises ka väga kindel pole. Igal juhul jääb mul juppe nii palju üle, et kunagi saab täiesti originaalkorras šosse valmis teha. Samas mõtlesin, et võiks kusagilt mõned odavad liimitavad kummid soetada ja saaks sosse sügiseks sõitma. Muidu on plaan kevadeks tip-top korda teha.















Pildid pole just kõige paremad, aga õues kiskus päris jubedaks, nii et head valgust ja neutraalset tausta ei saanud võtta.

Kui keegi teab kust kohast Tartus odavaid liimitavaid saab, võiks teada anda. Kunagi käisin lõunaka Hawaiis ja laulupeo pst poes küsimas, aga seal olid tüki hinnad ikka seal 40-60 euro ligi. Muidugi võib jagada ka euroopa netipoodide linke. eBayst, Austraalist ja USAst telliminie võtaks liiga palju aega ja postikulu.

Plaanid muutusid ja otsustasin teha originaalilähedase. Uued tuleksid vaid kummid, korvid ja lenksuteip. Kõik muu tundub esmapilgul tip-top. Hetkel on mul kaks paari sosse jookse, nii et neist peaks ühe korraliku kokku saama küll. Isegi kassetti saaks esmapilgul originaali jätta. Rattaga pole veel tiiru teinud, sest tuleks üks suurem 95 eurone väljaminek teha ja tubularid osta. Sadul jääb plastik hvz, nii et maanteel jäävad ilmselt pikemad tiirud tegemata, aga muidugi mine sa tea, äkki pikemat teed pehmendustega sõites nii kivikõva ei tundugi.

Kui kellelgi on mõnd sosse raami pakkuda, siis oleksin ilmselt huvitatud. Juppide olemasolu ja värv ei mängi rolli, ainult kahvel võiks olemas olla.