"vägavana"

Sai üleks klõpsitud ka ühe jupikaupa vaikselt areneva mitu kuud tagasi alustatud projekti tegemine.
Tegelen sellega lihtsalt huvipärast, et erinevate rattastiilide peal saaks kätt proovida. Tõenäoliselt proovin peale valmimist sellele kellegi väärika omaniku ka leida (kui selliseid friike üldse olemas on, mille kohapealt ma väga optimistlik ei ole), sest reaalsustaju on mul täiesti olemas ja endal mu järjekordset masinat juurde tarvis ei ole.

Toorikmaterjaliks sai mingi siiani tuvastamata tootja rattajäänus 30ndatest (moodne oleks väita, et tõenäoliselt mõne eesti väikese värkstoa toodang). Välismuhvidega raam aga galvaanilistel detailidel oli algselt kasutusel kroomi asemel veel nikkel (nikeldatud olid ka esihargi altosa, tagumised dropoudid koos poole shainstayga ja seatstay alumine ots. Raam on mõeldud 622 või 635 velgedele ja on häääästi pika teljevahega ja hääääästi kõrge.
Keskjooks raami pressitavate 40mm kaussidega, tagahargi ja määrdeniplite kinnitused tollmõõdus keermega. Samas esihargi koonusekeere mitte 1" vaid 26x1.













Nagu pildilt näha, on ka kunagine esisilt olnud "jõnksuline", sest sildi kinnitusaukude kohad asuvad keskmisest torupinnast kõrgemal raamimuhvidel.




Momendil on ratas jõudnud siis staadiumisse, et on puhastatud, parandatud, värvitud. Paigaldatud uued esihargi kausid, laagrid koonused ja keskjooks. Keskjooksuvõllile sai pandud küll peale ka selle masina juures võõrkehana tunduvad laagritele kaitseks plastist tolmukatted, aga õnneks peaks pärast vändad need ära varjama. Ajutiselt on ratta mulje saamiseks järjekordselt alla tõstetud baloonrehvidega 26" jooksud, kuni jõuan õiged 28" valmis laotud (tagarummuks läheb tõenäoliselt 39a nos torpeedo)





Juhtrauaks olevad õiged "vuntsid" vajavad veel kõva taastustööd ja olemas on ka nendega komplekti kuulunud esimene tempelpidur, mille hoovastik täpselt juhtraua kuju kopeerib. Juhtraud ise on esiharki mineva toruga üks detail ja tema asend muudetav ei ole. Juhtraua tõukeleevendiks käivat pidurilinti ma tõenäoliselt raamitorru paigaldama ei hakka ja selle reguleernupu auku paigaldan lihtsalt mõne punni ette.

vänadad/ketiratas kohale jõudnud ja küljes

Ka see projektike arenb vaikselt.

Juhtraud sai haavlipritsis puhastatud, esiharki minev toru korda tehtud, sinna uued sälgud koonuse jaoks lõigatud, tsingitud ja harki mitteminev osa kapulbervärviga värvitud.
Eks natukene karvane ja krobeline pind ikka jäi, aga antud asjale tundub täitsa sobivat.

Kinnihoidmisosa sai mähitud puuvillapaelaga mis päris mitme kihi shellakiga üle pintseldatud.






Valmis on ka veljevõrud. Kasutusele sai võetud ühed hangitud nos 60ndate aastate plekkvõrud, millel olid tehasevärvil ajaga tekkinud kerged roostekahjustused.
Need said haavlipritsis halja rauani puhastatud ja pulbervärvitud. Nüüdseks peale juba kantud ka rattale tuleva disainiga sobiv triip ja saabki mõnel lumisel õhtul asuda kokkulappamise juurde.

Ja jälle ma küsin. Kuidas velgedele triibu pealekandmine välja nägi?

Antud juhul on triibud tehtud väga labaselt - kõrvalt teibiga, kõigepealt üks ja siis teine pool, kinni kaetud (päris paras nukerdamine on see enamvähem ühtlaselt kumerale pinnale saada) ja nitrovärviga (atsetooni sisaldavad peaksid pulbervärvile värvitootja andmete järgi väidetavalt enamvähem korralikult kinnituma) vahelt ära värvitud. Antud juhul ma oma tavaliselt tehtavaid plotteriga lõigatud valmis ühtlase vahega triibushabloone, mis korraga siirdeteipi kasutades peale panen, kasutada ei saanud kuna sellisele pinnale ei õnnestunud seda normaalselt kleepida - siirdeteip kahjuks ei ole veniv ja keskne veljekumerus hakkas seda kõveraks kiskuma. Siis olingi sunnitud seda tegema vabakäega veljerandi järgi sihtides ja proovides võimalikult otse ja ühtlase vahega saada. Ega ma ise väga rahul ei ole, aga hinde 4- võib lõpptulemusele anda küll.

Natuke näputööd tehtud ja rattad kokku ära lapatud. Pingis on veel viimane reguleering andmata (ei ole viitsinud minna töökoja ahju tuld teha), aga juba peale näpuvahel esmast paikaajamist tundub, et neist saab asja küll.



Kodarateks võtsin 2mm roostevabad (295) ja vastvalt riiulis leiduvatele komponentidele ja pöidades olevatele aukudele läksid tagarummuks NOS 1939a Torpedo (36kodarat), esirummuks 70ndate "venelane" (32 kodarat).





Päriselt oleks esikodarad võinud 2-3mm pikemad (keeret jäi natukene näha) ja tagakodarad samavõrra lühemad (kodaraotsad tulid täpselt niplitega tasa) olla, aga raskel ajal ei saa nii nõudlik ja valiv ka olla.

See projekt ka ikka vaikselt areneb, reaalselt on kõik peale sinna alla vaimusilmas ettekujutatud hallide baloonrehvide olemas ja masin seisabki puhtalt jalavarjude taga.
Ennem ei ole leidnud mõtet ei sadulat peale, ega pedaale hakata külge kruvima.
Need vanad westwood tüüpi, nõukogudeaegsed, tõenäoliselt 60ndate aastate nos varuosapöiad olid ka ikka paras peavalu enamvähemgi mõistlikeks ratasteks komplekteerida. Kodarad vahetasin loomulikult ideaalpikkuste vastu ringi ja tund aega mässasin rihtpukil, aga ega need päris hindele 5 ei tulnud - lihtsalt ei ole pöiaotsad korralikult omavahel tikki kokkukeevitatud vaid liitekohas on kerge aste sees, ja selle väljaajamisega pole mittemidagi erilist peale hakata. Samas, ega see otseselt rehvi istumist ei häiri ja laia ning kõrge rehvi puhul kuskilt tunda ka ei anna.









Järjest rohkem hakkab tunduma, et mina oma 186 kasvuga olen selle ratta jaoks äkki liiga lühike - raami kõrgus oma 58cm on täiesti ok, aga 65-68 cm kandis toptube tundub küll kahtlaselt pikavõitu. Kui sellele lisada veel see, et ka hargid on pikad ja kokku tuleb päris vinge teljevahe, siis hakkab masina pöörderaadius täitsa muret tekitama.

Vaikselt areneb. Tänase vihmase ilmaga oli paras töökojas natukene nokitseda.









Proovisõit jäi kahjuks tegemata jabura tagasilöögi pärast - töölt koju tulema hakates krabasin letist koos muude vajalike asjadega ratta jaoks kaasa ka kaasa paari retropedaale... aga paigaldama hakates avastasin peale 10minutist uurimist ja mitmekordset ülekontrollimist, et tegu on tehase ülijabura praagiga - mõlemad pedaalid on vasakpoolse keermega, kuigi võliotsa markeeringud on peal ilusti L ja R.

Hea, et need mulle endale sattusid, mitte mõnele kliendile maha ei müünud - olen neid päris mitmele remondis käinud masinale paigaldanud ja kõik eelnevad samast partiist on OK olnud.
Samas ju see oli siis millekski hea ka - vähemalt jäid ilusad heledad rehvid tänase märja ilmaga poriseks tegemata ja on aega ka viimased pisiasjad kõigepealt korda nokitseda.

Kui leiaks veel selle viie auguga kilukarbikaane asemele mõne sõjaeelse põneva mustriga hammasratta...

Soobel kirjutas:

Kui leiaks veel selle viie auguga kilukarbikaane asemele mõne sõjaeelse põneva mustriga hammasratta...

Raami ja seal olevat ketirattalohku vaadates peaks sinna paigaldama lausa suuuuuure , kas skipped tooth või 1" keti ja ketiratta.

Momendil lihtsalt oli see auklik kilukarbikaas ainus uus kiiludega retrovända komplekt, mis hankida õnnestus.
Tõenäoliselt on tegu mingi indias valmistatud saksa või inglise eelmise sajandi esimese poole väntade replikaga... aga mis masina oma, seda kahjuks ei oska öelda.

Ei olegi Desna oma? Mäletamistmööda olid mingitel nõukogude kokukatel täpselt sellised all, et võtsid selle oma masslademetest, kuna muud polnd panna?

Seal võiks ikka treitud ketiratas olla

Raske küll uskuda, et kursis pole aga mõtlesin mainida, et antud vänta on saadaval ka eestis ja isegi märksa parema hinnaga.

http://www.author.ee/lisavarustus.htm?id=1273

Täitsa kursis ja ega see minu omagi ole sellest saksa netipoest tellitud. Sealne viide sattus näitena, et "ausõna, ei ole desna oma" lihtsalt esimesena ette.