26" ratastega ss ratta ehitus

http://forum.jalgratas.ee/muu-maailma-retrorattad-f4/crescent-linnaratas-t51.htm

Ei pääsenud ka see Crescent oma saatusest muutuda organidoonoriks uuestisündivale masinale.

Nimelt jõudsin otsusele, et ka mu vanem tütar (13a, 170+cm) vajab endale jagratast. Loomulikult ei läinud ma lihtsama vastupanu teed ning ei läinud poodi ja soetanud sealt tuntud kaubamärgi värvilist mägiratast. Laste maitset tuleb ju kohe varajasest noorusest mõjutama hakata ja loota, et peale ratta valmimist ka tema sõbrannad aru saavad, et tegu on cooli asjaga ja ta sellega ikka julgeb ka päevasel ajal kodulinnas sõitma hakata.
Selle eelmainitud Crescenti raam tundus oma suht kompaktsete mõõtude tõttu selleks kõige sobivam ja nii ta lahkamisel surigi.
Kuna momendil endal õlanärvipõletik ja lisaks ühe silmsele taspinnalise nägemisega olemisele olen nüüd selle tõttu veel (loodetavasti mitte väga pikaks ajaks) ka ühekäeline, siis see ehitusprotsess just kahjuks väga kiiresti ei suju.
Crescentil on kõik mittevajalik maha kruvitud ja ootab relaka pealemäärmist igasuguste mittevajalike raamidetailide eemaldamiseks ning pidurikinnituskohtade sobivamasse kohta ümbert keevitamist. Tekitatud on uued 26" jooksud (kergete aerosugemetega pöidadega) koos 40 laiade ja suhteliselt siledate rehvidega (palju kitsamaid lihtsalt ei õnnestunud lähipiirkonast leida ja nendegi saamine oli paras otsimine) ning samas, las olla lapsel ja tema tuttavatel ka kerge üleminekuaeg ja vaheetapp harjumiseks sellega, et linnas kasutusel oleval rattal ei pea olema all 50+ lai ja kärnaline rehv. Peenike raamitoru, esiamordi ja käikude puudumine on naguni juba sellised kahtlased asjad ja kohe 25-28 rehviga pealeminek oleks tüdrukule kindlalt sotsiaalne enesetapp.

Momendil, enne lõpliku lammutamist ja reaalse ehituse ning detailidega tegelemise ning viimistlemise juurde asumist sai katsetuseks masin natukene ka osade uute osadega kokku pandud, et saaks enamvähem passatkat ja põhidetailide kokusobivust katsetada.














Eks laps on mu ehitusprotsessi natukene kõõrdis ja kahtlustava pilguga kõrvalt jälginud, aga tõenäoliselt asi paljus kujutlusvõime puudumises ja mitte uskumises, et sellest kahtlasest käkist võib ehk lähiajal korralik ja loodetavasti hea välja nägev trendikas linnasõiduk saada, millega ta ka sõita julgeb.

Vaikselt areneb.
Raam haavlipritsis puhastatud, raamile ja esihargile keevitatud pidurite kinnituskohad, kõik mittevajalik maha lõigatud ja raam värvitud. Eks esihargi puhul see natukene harjumatu lahendus ole, aga tundus võimalustest kõige mõistlikum.







Õnneks sellel raamil sadulatoru mõõt mõistlik ning levinud ja õnnestus hankida ka uus tänapäevane sadulatoru.





Pedaalid said BMX'ile mõeldud eksemplarid, kuna ega 1/2 keermega eriti peale odavamaotsa BMX'ide, lasterataste ja retropedaalide miskit eriti valida pole ning antud eksemplarid tundusid masina olemusega kõigfe rohkem sobivat.



Nüüd jäänud ära oodata veel pidurikomplektide saabumine ja saabki ratta lõplikult ära komplekteerida.

VALMIS! ... kuigi igasuguste pisikeste kompromissidega iseendaga.