ultra-ultra lowbudget (vist) fixi (vist) ehitus

Teema algas http://forum.jalgratas.ee/muu-maailma-retrorattad-f4/crescent-linnaratas-t51.htm aga kuna toorik vahetus, lõin lahku.

Tundub, et ehitustoorik on leitud ja see masin ümberehitustest päästetud (mis tähendab muidugi tõenäoliselt seda, et vähemalt korralik tehnohoole ning puhastus ja poleerimiskuur tuleb talle algse väärikuse veidikenegi taastamiseks teha).

Täna, nagu saatuse tahtel ühel "rattainimesel" külas käimise käigus sai sealt lõpuks lahkutud üks analaoogse Crescenti raam pagasnikus. Asi küll jälle enamvähem mõistlikus säilivuses tehasevärvis (seekord midagi tumelilla metalliku taolist) ja jääle embleemide ja kirjadega aga õnneks mittekomplektne - st ainult raam (mis seekord natukene kõrgem - ~54cm tundus kiirel mõõdulindiga ülekäimisel) koos keksjooksu ja esihargiga. Eks nüüd saabki sobivad, ilma lisavidinateta jooksud ja muud detailid sinna külge ehitada
Tõenäoliselt tuleb natukene otsimist sobiva läbimõõduga stemmi ja sadulatoru leidmisega, aga loodetavasti mittemidagi ületamatut.

Doonoriks leitud eksemplar olnud vist rummusisese käiguvahetusega, sest raami küljes on nähe sinna klambritega kinnituvaid lahedaid plokirattaid, mida mööda tross on liikunud.

Kui päris aus olla, siis oleks sealt leidnud ka ketikaitsme, porilauad ja pakiraami, mis samas kõrval vastu vaatasid... aga ma neid spetsiaalselt ei võtnud, et ei tekkiks ahvatlust masinat proovida õigesse konditsiooni ehitama hakata vaid lõpuks ka ühe korraliku customprojekti ka saaks südamerahus teha.

Ahah! Siis on vaim vaba omanäolist ratast tegema...
Sinu kogemusega inimene võib ilmselt midagi üsna
omapärast lõpuks kokku ehitada

Ma ei hakka kohe meelega midagi soovitama, aga jälgin see-eest huviga

Alustan kõigpealt enda parandamisega:
Raami täna normaalse valguse käes vaadates selgus, et on ilus tumepruun, kerge kuldse teraga, mitte lilla.
Samuti sain uuesti mõõtes raami kõrguseks mõõtetulemuse 55-56cm ja ülatoru pikkuseks ~60cm, ehks siis järjekordselt suhteliselt suur raam.











Samuti tundub, et see blokisüsteem on võinud ka piduri jaoks olla





Ketiratas on natukene väiksevõitu, aga eks selle saab ka taga väiksema kasutamisega kompenseerida ja ülekandesuhte enda jaoks enamvähem sobivaks ajada.





Loomulikult olulemas ka raamisisene elektrijuhtmestik





Suuruse kohapealt ka see positiivne nähtus, et tõenäoliselt olnud ikkagi 28" velgedega sõiduk, sest raamis mahuvad päris suured.
Prooviks sai alla tõstetud samas kõrval vedelenud vanad riia jalgratta 622 rattad ja ruumi jäi ülegi.
Teljevahe tundub sellise projekti jaoks natukene pikavõitu, aga kuna ma nagunii ei kavatse sellega linnas ekstreemnõelumisi tegema hakata, siis elab selle pikkuse üle. Kui hästi järgi mõelda, siis pole ühtki sellist nõelumist vajavat linna lähedal olemas ka.







Tõenäoline peavalu saab ikkagi olema stemmi ja sadulatoru leidmine, sest esmane kiire aukude mõõtmine andis väga imelikud tulemused - stemm 20, millegiga ja sadulatoru 21, millegiga millimeetrit. Eks millalgi hakan olemasolevatega katsetama ja proovima, kas mõni neist on sobiv või mitte.

P.S. Igasugused nõuandmised ja soovitused on alati teretulnud! Osade asjade peale lihtsalt ise ei tule.

Sul on vist tegemist (vanemat tüüpi 635 mm diam.) suuremate ratastega olnud isendiga, esipiduriga võib probleeme tekkida (tavaline ei ulata, vaja nn. "long reach" pidureid kuni 57 mm, tavaliste ulatus kuni 49 mm). Kui ikka ei ulata, siis võid kasutada sama tüüpi BMX pidurit ( veel suurema ulatusega), või teha pidurite kinnituse pikendus allapoole).

Ashtabula (ühes tükis väntadae) asemel saab adapteri abil ka BSA mõõdus juppe (keskjooks, väntu) kasutada - kui vaja peaks olema. Või vähemalt on hea teada, et see võimalus on.

Jõudu tööle siis.

Mis tagarummu muidu plaanid kasutada?

Käisin täna natukene erinevate detailidega ümber raami ja sadulatoru läheb ilusti ikkagi täpselt 22mm ja sellega on see mure õnneks lahendatud. Stemmiga keerulisem, sest seal mul mõõteviga ei olnud ja ongi vaja mingit ~20mm eksemplari.

Ultra-ultra low budgeti ja lihtsalt proovimiseks ehitamise puhul ma tõenäoliselt 1000 krooni korralikule rummupaarile kulutama ei hakka vaid teen peedist pesumasinale trumli.
Mis rummudele rattad ehitan, ei olegi enda jaoks veel otseselt paika pannud - tahaks saada mingeid aukudega "suurerõngalisi", aga eks kõik sõltub sellest, mis kuskilt soodsalt näppu satub. "Õige" tagarummu hankimine tõenäoliselt keerulisem (ja kordades kulukam) ja olen mõelnud natukene variantide peale kettaspidrile mõeldud esirummu või siis tavalise tirrile mõeldud keermega rummu, kuhu ketiratas keermeliimi ja siis keermeliimiga lockringiga kinni nõiduda.
Sai isegi kaalutletud mõne tavarummu pinki panekut ja sinna ise natukene peenema valetpidikeerme peale lõikamist õige lockringi jaoks, sest millegipärast kui see on juba tehasest tehtud, on hinnaklass kordades suurem kui "tavalisel". Tõenäoliselt lihtsalt sellepärast, et see on momendil IN ja lihtsalt saab raha küsida, kuigi tehnoloogiliselt ei ole valmistamisel ju mittemingit vahet. Eks muidugi oleks flipflopi kasutamine koos ühelpool fixi ja teiselpool singlespeedi tirriga kõige mõtekam, sest kui ma fixiga hakkama ei saa, siis saan ratat tesitpidi alla visata ja ei pea hakkama väehmalt järjekordset velgetükkidest kokku lappama (kuigi ma neid teen viimasel ajal vahest niisamagi igavusest ja näppude soojas hoidmisek või erinevate patternite proovimiseks keskmiselt ühe nädalas ikka, kui kuskilt oma kolihunikust olen selleks sobivaid tükke leidnud või mõne olemasoleva harjutusmaterjali jälle laiali lammutanud).

Saksa netipoes olen neid ühestükisväntade asemele mõeldud keskjookse ka uurinud, aga jällegi tundub selle projekti puhul 50 € selline kulutus, mis algusstaadiumis ei ole hädavajalik ja katsetuse teen ära samade väntadega. Eks siis pärast õunte pealt vaatab, kui asi meeldima hakkab, kas ja kuipalju seda täiustama ja tuunima hakata.
635 velejvõrusid ka seal tükkaega juba piilunud, sest sellele mõõdule on hea valik ka igasugu edevaid valgeid, halle ja oranze rehve saada... mis ja kuidas reaalselt käiku läheb, ei ole veel suutnud enda jaoks paika panna. Eks ma palju selline emotsiooniinimene ka, et kui kuskil miskit põnevat näppu juhtub sattuma või mingi endale väga meeldiv idee peale tuleb, realiseerin kähku ära. Sellepärast väga plaane ette ka ei tee vaid asi sünnib loominguliselt lähenedes tööprotsessi käigus, nagu mul tavaliselt kõigi oma asjadega kipub minema, olenemata, kas ja mida olen ennem hoolikalt läbi mõelnud või mitte.

Kui plaanid esialgu raha kokku hoida, siis ma julgeks soovitada juba kassetiga tagarummu modifitseerimist.
soome variant;)
Ma olen küll mõelnud, et kui kasseti vabajooksu kerele midagi sisse keevitada ja näiteks dremeliga sobivaks lihvida, võiks ka üsna hea jooksu saada. Mina proovisin lihtsalt "konnade" blokeerimist, aga ikka jäi segav loks sisse. Epo liimiga pläkerdamise (JB Weld) ma jätaks kõrvale (kuigi isegi vanameister Sheldon olla seda praktiseerinud).

+-id - palju suurem valik hammasrattaid - ostad shimano DX hammakaid (BMX jaoks) -paksemad 1/8 ketile, või võtad mõne vana kasseti pulkadeks ja hammakaid kõriauguni.
Ketiliini ja tagahammaka sead paika vanade kasseti vaheseibide abil (või vastava diameetriga torujupid leiad kolikambrist ) ja kinnitad kasseti lukustusmutriga.
Trekihammakad on ise ikka üsna kallid (kuigi teoreetiliselt peaks sobima ka vanad keermega Torpedo rummu hammasrattad? ). Ning oluline pluss on veel see, et vähegi mõistlikul kassettrummul on su keermemajandus on teras-teras, mitte mingi pehme Al keermega majandamine (pingutad vähe- jääb loksuma, keere untsus, pingutad üle - jälle keere untsus...)

Velodroom foorumis on hea flip-flop rumm ka pakkumisel (laiust küll ei tea, aga ühele poole fixed bolt-cog ja teisel pool lühike tirr. "Bolt on" hammaka piiranguks on muidugi hammaste arv min 16 (punnimise peale ka 15), aga trekirummule saad 13 (12?) panna.

Kui nüüd üdini aus olla, siis seda "soome varianti" ma isegi oma peas "iseenese tarkusest" ka juba vähekene kaalunud tükkaega.

Seda, et torpeedo keermega hammasrattaversiooni hammasrattas istub ilusti keermega tirri asemele, olen ka juba ära proovinud ja seda igaksjuhuks mitte alu vaid nurgas vedelenud tundmatul teraskorpusega versioonil. Ainsaks mõtlemisaineks sai see, et ketiliini paika saamiseks pean velje natuke palju teise äärde tsentreerima ja rummu võllil ära nihutama. Samas katsetuseks saaks seda sellesama tundmatule rummule, mis nagunii säilitamisele ei kuulu rummuga kasvõi ketiratta peale pealekeeramist lockringi mõne keevispunkti või risti sisse lastava tiftiga veel üle lukustada, et see "pidurdades" ennast kindlalt lahti ei keriks.

Samasugune velje väga hubi tsentrist väljaajamise vajadus on ka ketaspiduri kinnitustesse ketiratta istutamise puhul, mis insenerilahendusena mulle eriti usaldusväärne ja loogiline ei tundu.

Täna sai huvitavat bmx'i kahel pool asuvate (millest mõlemad erineva läbimõõduga) keermetega ja suht mõistliku hinnaga hubi poes käes hoitud ja tundus ka täitsa usaldusväärne ja hinnalt mõistlik.
Eks igasuguseid võimalusi ole proovimise jaoks veel olemas - kasvõi torpedo sisu lukku panemine.

oldmoped kirjutas:

Kui nüüd üdini aus olla, siis seda "soome varianti" ma isegi oma peas "iseenese tarkusest" ka juba vähekene kaalunud tükkaega.


Eks igasuguseid võimalusi ole proovimise jaoks veel olemas - kasvõi torpedo sisu lukku panemine.

Mis viisil sa seda viimast teha plaaniksid? Blokeerid ära vabajooksusiduri rullid? Miski muu trikk? Rummupidur läheb siis ka välja?
Mingi vana keermega Torpedo-üleni-terasest fixed-rumm tundub ikka üsna ahvatlev (eriti kui oled ühe inglismaalt tellitud alu rummu esimese tunniga kuradile saatnud...).

Torpeedo puhul mina julma mõtlesin - ketirattapoolne flants tuimalt sisse kinni keevitada ja kogu vabajooksu ja piduriosa üldse eemaldada. Rullide tööasendisse blokeerimist ma väga ei usaldaks, sest ikka jääb seljuhul läbilibisemise oht.
Muidugi saaks keevise asemel ka soomlast panna ja kasvõi küljepealt paar polti sisse keerata.
Laagritest jääksid tööle needsamad, mis tavaliselt - ketiratta poolt väkene koonus ja pidurihoova poolt suur laager. Pidurihoova peab ka ramai külge viima või siis sinnapoole mingi kontramutri tekitama, et see suur koonus ennast paigast ära ei keeraks.

Siin siis üks väike suvalise kätte sattunud vana ja kulunud torpeedo keermega ketiratta proovimine mingile tundmatule rummule - istuvad küll. Ehs tõenäoliselt on samamoodi ka uue ketiratta ja natukne korralikuma rummu puhul ja tegu ei olnud õnneliku juhusega.

Kuigi tõenäoliselt lähen ikka soomlase lahenduse peale, sest õnneliku juhuse läbi õnnestus täna ülisoodsalt osta rattale kaks uut 622 jooksu. Siit kohe muidugi järgmine probleem - nimelt sain kaks tagajooksu. Nüüd siis kaks võimalust - kas üks neist esirummule ümber lapata või proovida kellegiga vahetuskaupa teha ja vahetada üks tagatratas sarnase välimusega ja samamõõdulise esiratta vastu.









Kohe neid huraaga muidugi poldistama ei hakka vaid kõigepealt teen ratta lõplikult valmis ja proovin singlespeedina ühe tirrile paigaldatud ketirattaga ära ka.


Eks siia foorumisse võin ju moe pärast ka selle tagaratta esiratta vastu vahetuskuulutuse panna, aga kõige targem koht oleks vist VCEE?

Eks need ole rohkem pigem miski lahjema otsa hübriidi jooksud, ning rummud on ka Shimano low-end (mitte et nad vähem kestaks, aga niiskuse eest on lihtsalt kehvalt tihendatud). Seepärast ma ise eelistan kinniste laagritega (tavalised kummitihenditega kuullaagrid) rumme - kannatavad paremini vihmaga sõitmist - ei pea peale vihmas sõitu laagreid nii tihti üle kontrollima - määrima.

Kõige suurem inimmass muidugi velo.clubbers.ee all liigub, aga lihtsam on sul ilmselt kodarad/rumm ümber laduda (eriti kui jooks uus) . Et-bike-st saad odavalt juba paremini tihendatud Deore esirumme (miski 76 eek oli soodukas).

Oma esijooksu jaoks plaanisin saksast tellimust teha (roseversandis oli miski vanem XT esirumm 6 euri + muud oli ka sealt plaanis). Eestis liigub muidu ka häid Novatec kinniste laagritega rumme - aga kõik laos-poes olevad 32 auguga, mul vaja jälle 36...

Et seda lowlowbudget'i stiili ikka hoida siis ... Huvitav, kas see Deore510 (soodukas 49.-) on märgatavalt kehvem kui Deore 530 (soodukas 79.-)?

510 on lihtsalt natuke vanem mudel, kui 530, sisulist vahet suurt pole.

Sai natukene seda soome varianti lahatud ja ei tundu teostatav - ei suutnud välja mõelda põhjust, miks tirr ei peaks ennast hubist välja keerama - see ju ka keermega sinna paigaldatud.

Aga vähemalt ühe tagaratta esirattaks ümberlappamise jaoks tellisin 510'ne ära.

oldmoped kirjutas:

Sai natukene seda soome varianti lahatud ja ei tundu teostatav - ei suutnud välja mõelda põhjust, miks tirr ei peaks ennast hubist välja keerama - see ju ka keermega sinna paigaldatud.

Ma ei oleks sinu asemel nii kriitiline. Analoogseid tehase-asju on müüdud juba aastaid:
Surly Fixxer
Ega selle jupi tööpõhimõte ei erine kasseti vabajooksu blokeerimisest - põhiline jõud mõjub ikka rummule (sakiline osa mille otsa Surly Fixxer kinnitub). Ega fixiga sõitmisel jalgadega pidurdades sinna otse seda " lahtikerivat " jõudu ei mõju - see käib ikka hammasrattale - kui hammakas aga nuudiga (nagu kassetil on) siis ei keri seal lahti nii väga midagi- hammakas jääb paigale, mitte ei hakka lahtikeerduma (nagu teoreetiliselt keermega hammakal on)- lahtikeriv jõud kandub otse rummule korpusele üle, ega jõuagi kinnituspolti lahti keerama - kinnituspolt hoiab vabajooksu korpust lihtsalt rummu "kinnitus- sakkide" otsas paigal.
Surly näiteks ei soovita oma fixxeri kinnituspoldile (mis rummu sisse keeratakse) isegi keermeliimi.

Ega sul kaotada ka midagi pole- ainus mis sa potentsiaalselt "kihva" võid keerata, on vabajooksu kere (rumm jääb nii nagu ta on), ja tagavara rumm on sul teatavasti varuks olemas

EDIT:
Vaatasin Shimano kodulehelt järgi:
RM-30-t ei saagi sel viisil kasutada (sul oli siiski õigus!):
Link:rm30
Aga ma mõtlesin taolist shimano rummu:
Link: RM40
Kõik kallimad shimano tagarummud ongi RM40 laadi.
Ei vedanud sul - said selle enam-vähem ainsa Shimano tagarummu, mida ei saa sel viisil "fix"-da

Rummu sisese ümberehitusega hakkan tõenäoliselt järgmisel nädalal tegelema ja vaatan, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Küsiks natukene pikema praktikaga ratturitelt ka, et mis rehvi laiusele soovitate minna. 25 jääb sellele veljele veidikene väheks, aga nüüd meeltesegaduses, et kas 28, 32, 35 või lausa 37 (mis peaks olema selle velje jaok lagi ka)?

Low-low stiili jätkuvaks hoidmiseks läheksin alguses nagunii odavate, rehv.ee soodusmüügis alla 100 krooni maksvate trax'ide peale.

oldmoped kirjutas:

Rummu sisese ümberehitusega hakkan tõenäoliselt järgmisel nädalal tegelema ja vaatan, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Küsiks natukene pikema praktikaga ratturitelt ka, et mis rehvi laiusele soovitate minna. 25 jääb sellele veljele veidikene väheks, aga nüüd meeltesegaduses, et kas 28, 32, 35 või lausa 37 (mis peaks olema selle velje jaok lagi ka)?

Low-low stiili jätkuvaks hoidmiseks läheksin nagunii odavate, soodusmüügis alla 100 krooni maksvate linnamustriga trax'ide peale.

Rehvi laius sõltub eelkõige sinu kaalust/ sõidetavatest teedest. Mina, oma praeguse 90 kiloga taha alla 28 mm rehvi ei paneks. Pealegi on 28 mm rehvi puhul ka mingi elementaarne sõidumugavus kruusal ka veel olemas, ning tõenäosus "snakebite" saada palju väiksem. 28 on veel üsna kiire rehv, aga kordades vähem tundlikum läbilöögi suhtes kui päris võiduka rehvid (23 ja 25). Kui enamus asfalti- siis taha 28, kui kruus - siis laiem rehv. Ette võid pisut kitsama panna - mul on ees 25 mm Trax. Ees erilist koormust pole, üsna suva mis rehv. Aga kui kruusal jälle rohkem sõitmist, siis ikka laiem - minu 25 mm "kaevub" pehmemasse kruusa sisse.

Praegu fixil (ja teistel ratastel ka v.a. MTB-l) ees 25 trax/ taga 28 Vittoria - jõuab ka nõrgemate MNT meestega sammu pidada...

Trax-id on muidu üsna "prisked" rehvid - minu 25 mm trax on üsna samas mõõdus 28 mm Vittoriaga..

Asi areneb vaikseltviisi. Vahepeal olen igasugustest sooduskohtadest jupikaupa ka pisidetaile kokku ostnud, et kui läheb ehituseks, siis kohe võtta oleks riiulist ja samas ka budgetit ära ei rikuks.

Raam sai ka molekulideks lammutatud, kõik mittevajalikud detailid ja kinnitused maha lõigatud (alusjala kronsteini otsustasin peale pikka mõtlemist ikkagi jätta) ja peal olnud värv täielikult eemaldatud.
Kõigepealt haavlipritspuhastus ...











... ja siis relaka otsas terasharjaga pind üle käiatud, et pritsi poolt läbipekstud pind deaktiviseerida ja natukene ka karedust vähendada.



Momendil on raam värvimisel ja peaks nädala aguseks valmis olema ja siis hakkab juba lõbusam ja ilusam osa.


Eile jõudis kohale ka minu tellitud esihub ja sai näpusoenduseks kohe ka üks tagaratastest esirattaks ümber lapatud.
Tundub, et 510 oli neil otsa saanud, sest kuigi tellisin selle ja maksin ka selle eest, saadeti mulle 530 ja vaheraha ka juurde ei tahetud, kuigi pakkusin.
Müts maha sellise kliendisõbralikuse eest!

Hei!

Sa oled asja õige põhjalikult ette võtnud...
Ma ei julge oma rattaid siin ilmselt niipea näitamiseks välja pakkud...

Tehnilise külje pealt - millega sa kahvli keerme osa varjasid haavlite eest?

Kui suure pinge alla sa jooksu kodarad keerad?

Mul on oma laotud jooksude suhtes kahtlus, et on pisut lahjaks pinge jäänud - aga üle ka ei julge pingutada. Vahetasin just oma MTB tagajooksul ühe kerge ja kalli, pea kulumata Mavic velje välja - kodarate pinge oli liiga suur olnud ja vaid terasest "eyelet"-id hoidsid jooksu veel koos...(alumiinium oli pragusi täis).

Selline "korrektne" viimistlemine on suht lihtne ja odav lahendus, annab asjale värske mulje ja kõrvaltvaatajad pimestab veel eriti hästi ära rohkem, kui kallite ja kvaliteetsete highend komponentidega... eks sellepärast ma vaese inmesena seda teed lähengi.

Ühe väikesõiduki (keskmine mopeed või jalgratas) värvist puhastamisele läheb kulutusi kuskil 100-200 krooni kandis ja pulbervärvides värvkattele teist umbes samapalju (võrreldes kvaliteetse vedelvärviga tehes umbes 1k algava eelarvega on see ju lausa niisama saadud).
Selliste ümberehitusprojektide puhul on võrreldes taastmise või muu seda natukenegi meenutava tegevusega võrreldes vähemalt lihtne see, et ei pea polte-mutreid taastama ja uuesti galvaniseerima, et algne poldipea peal olnud märk ikka olemas oleks vaid need enamus saab rahulikult karbist uued võtta ja pääseb vaid üksikute spetsiifiliste detailide pinnakatte värskendusega, kui neid uusi või hästisäilinuid ei leia... ja galvaaniline tsinkimine (nii kollase kui hõbedase pinnakatte puhul) ei maksa ka peaaegu mittemidagi. Krt, ma paari erimõõdu puhul isegi kodaraid taastanud ja uuesti lasknud üle tsinkida.
Niikaua, kui ei pea hakkama vana kroomi maha võtma, tüütut kroomieeltööd tegema ja uuesti kroomida laskma, on elu väga lihtne.

Tehnilise külje pealt:
Kahvlitorule kummivoolik peale, keskjooksu kohale, kui on raamis keermetega, mitte sissepressitavate kaussidega, kummikorgid aukude ette.
Samasuguseid korke kasutan keskjooksus ja raami kaelakausiaukudes ka värvimisel. Kahvlitoru teibin maalriteibiga kinni ja sadulatorusse löön paberpunni ette.

Jooksude kodarapingest ei oska mittemidagi öelda. Keeran tunde järgi. See, kas nad päriselt liiga pingul või liiga lõdvad, ei oska öelda, aga sõita on kannatanud enamus, mis teinud olen ja osad neist ka päris pikka aega. Natukene olen püüdnud ka arvestada, mis masina ja mis koormuse alla nad lähevad ja mis materjalidest komponendid on.
Tõenäoliselt liiga kõvasti vist ei pinguta tavaliselt, sest enamus mu tehtud rattad on olnud üheseinaliste õhukeste terasvelgedega ja need ülepingutades kohe jäädavalt loperguseks saab. Aga ega ma mingi spetsialist ei ole, lihtsalt nokitsen enda jaoks, nagu parajasti välja tuleb.
Põhiline viga on vahest see, et peaaaegu ideaalset ja valmis asja proovin veel natukene paremaks saada... ja siis tuleb jälle otsast uuesti alustada.

Selleteemalisi koolituspäevi ja "seminare" kahjuks kuskil ju ei korraldata.
Eks päriselt peaks kunagi proovima leida võimalust, et mõnele vanakoolimeistrile saaks päevakese-paar töövari olla - tõenäoliselt oleks sellest kordades rohkem kasu kui omaette iseenesetarkusest kümne aastasest nokitsemisest ja katse-eksituse meetodil õppimisest.

Värvitud ja komplekteerimist ootamas. Ennem seda vaja veel natukene auke ja keermeid üle puhastada ning külgepandavaid detaile "lakkuda".









Tõenäoliselt teen mingi pinstripingu ka, aga seda, et millise ja kuhu täpselt, vaatab siis kui ratas enamvähem esimese proovikomplekteerimise saanud, "õunte pealt", et mis ja kuhu masina üldise stiiliga sobib.

Sai tehtud proovikomplekteerimist.
Raam tundub ikka jubesuur ja 622 veljed seal jubepisikesed. Ei kujuta hästi ettegi, mis veljemõõt või mis kõrgusega rehvid seal algselt all olnud on.
Keskoht samas ilusti piisavalt kõrgel ja pedaalide maha kinnijäämise problemei ei tule. Ainus keeruline ülesanne saab olema pidurid... või tuleb hakata hardcore panema.







Teine lõbus asi saab olema igasugune laagrite otsimine eesti kaubandusvõrgust - läbimõõdult on tänapäevase 1" kaelakomplekti laagrid parajad, aga kuulid on seal sees liiga pisikesed. Keskjooksu omasid ei ole julgenud veel uurima hakatagi.

Tere

Rõõm näha projekti edenemist.

Pidurite odav "pikendamis"lahendus lahkunud "rattagurult" on siin:http://sheldonbrown.com/home-drop.html

Pole küll väga kena, aga täiesti töötav lahendus, ning ei pea ekstra pika ulatusega pidureid otsima.
Aga kui otsid "pikki" pidureid ja maantee "pikk" 57 mm jääb lühikeseks, siis võid vaadata sarnase ehitusega BMX pidureid, mille ulatus on 60 mm ligi (ja sobivad ka maanteeratta linkidega).

Ja fix´il on (häda-) vajalik siiski vaid esipidur - tagaratast pidurdavad ratturi jalad piisavalt.

PS. Sellisel vanamoelisel pikal teljevahel on ilmselt nii häid kui halbu külgi. Pikk teljevahe tagab mugava ja stabiilse mineku, kuid juhitavus jääb pisut uimaseks. Aga vaevalt soliidses eas mees igatseb fixiga kõiksugu trikke teha

Sobiv pidur leitud!
Selleks osutus centerpull Shimano BR-C801 1984a mudel. Alguses sai proovitud suht pikavarrelist C800, aga selle ülemine hobuseraud oli natukene lühikesevõitu ja siis sai suure rõõmuga avastatud, et 801 oma on natukene veel pikem.









Nüüd vaja veel need ära puhastada, hooldada ja paigaldada.